{"id":615,"date":"2016-08-16T14:17:38","date_gmt":"2016-08-16T14:17:38","guid":{"rendered":"http:\/\/trenni.ninja\/?p=615"},"modified":"2018-02-19T17:32:35","modified_gmt":"2018-02-19T17:32:35","slug":"piimhape-laktaat-ei-tekita-vasimust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/treening\/piimhape-laktaat-ei-tekita-vasimust\/","title":{"rendered":"Piimhape ei tekita v\u00e4simust"},"content":{"rendered":"<div class=\"fusion-fullwidth fullwidth-box fusion-builder-row-1 hundred-percent-fullwidth non-hundred-percent-height-scrolling\" style=\"--awb-border-radius-top-left:0px;--awb-border-radius-top-right:0px;--awb-border-radius-bottom-right:0px;--awb-border-radius-bottom-left:0px;--awb-overflow:visible;--awb-flex-wrap:wrap;\" ><div class=\"fusion-builder-row fusion-row\"><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-0 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-one-full fusion-column-first fusion-column-last fusion-column-no-min-height\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-margin-bottom:0px;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-flex-column-wrapper-legacy\"><div class=\"fusion-text fusion-text-1\"><p>K\u00e4imasolevaid taliol\u00fcmpiam\u00e4nge ma ei ole j\u00e4lginud, aga suure t\u00f5en\u00e4osusega v\u00f5ib n\u00e4iteks m\u00f5ne suusaala juures kommentaatoritelt (ja ka sportlastelt endilt) kuulda midagi sellist, et: &#8220;N\u00fc\u00fcd on tal lihased piimhapet t\u00e4is&#8221; v\u00f5i midagi sarnast ja selle kuulmine ajab p\u00e4ris n\u00e4rvi.<\/p>\n<p>Ja mis siis kui on t\u00e4is? No nad vihjavad sellele, nagu piimhape lihastes tekitaks v\u00e4simust.<\/p>\n<p>Aga ei tekita, mis sa pl\u00e4rad!?<\/p>\n<p>Tegelikult on see kirjutis juba umbes poolteist aastat vana, aga tahtsin seda veidi t\u00e4iustada. Seoses sellega, et r\u00e4\u00e4gin FAF Personaaltreenerite koolitusel tulevastele treeneritele vastupidavusest ja seekord koostasin ka \u00f5ppematerjalid, siis iga lennu jaoks n-\u00f6 kordan seet\u00f5ttu \u00fcle alati energias\u00fcsteemid ja sellega seoses ka laktaadi (piimhappe) teema.<\/p>\n<p>Selle teemaga seoses meenub mulle ka keskkooli keemia.<\/p>\n<p>Teema t\u00e4psemaks lahkamiseks pidin lugema ka veidi \u201ekeemia keelt\u201c, eriti inglise keeles. Koolis oli mul keemia selline normaalne, vist kolme ja neljane.<\/p>\n<p>Keskkooli l\u00f5pus tahtsin miskip\u00e4rast teha ka keemia eksamit, aga viimases klassis keemiat enam ei olnud ja eksamiks valmistumise tundides oli \u00f5petajast v\u00f5imatu aru saada.<\/p>\n<p>Sellep\u00e4rast pidin keemiat kuidagi ise m\u00f5istma hakkama. Nii et, kui paar p\u00e4eva enne eksamit \u00fchest maagilisest \u00f5hukesest raamatust \u00f5ppima hakkasin, sain k\u00f5ik ilmselt rohkem selgeks ja rohkemast aru kui kogu keemiatundides veedetud aja jooksul kokku.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-image-element in-legacy-container\" style=\"--awb-caption-title-font-family:var(--h2_typography-font-family);--awb-caption-title-font-weight:var(--h2_typography-font-weight);--awb-caption-title-font-style:var(--h2_typography-font-style);--awb-caption-title-size:var(--h2_typography-font-size);--awb-caption-title-transform:var(--h2_typography-text-transform);--awb-caption-title-line-height:var(--h2_typography-line-height);--awb-caption-title-letter-spacing:var(--h2_typography-letter-spacing);\"><span class=\"fusion-imageframe imageframe-none imageframe-1 hover-type-none\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/trenni.ninja\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/keemialyhik.jpg\" alt class=\"img-responsive\"\/><\/span><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-2\"><p>Ma arvan, et see oli see maagiline raamat.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-3\"><p>Ise\u00f5ppimine on v\u00f5imalik, vajalik ja v\u00e4ltimatu.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-clearfix\"><\/div><\/div><\/div><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-1 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-one-full fusion-column-first fusion-column-last fusion-column-no-min-height\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-margin-bottom:0px;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-flex-column-wrapper-legacy\"><div class=\"fusion-title title fusion-title-1 fusion-sep-none fusion-title-text fusion-title-size-three\" style=\"--awb-margin-top-small:0px;--awb-margin-right-small:0px;--awb-margin-bottom-small:20px;--awb-margin-left-small:0px;\"><h3 class=\"fusion-title-heading title-heading-left\" style=\"margin:0;\"><strong>Miks \u00fcldse sellisel teemal kirjutada? <\/strong><\/h3><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-4\"><p>Mulle ei meeldi n-\u00f6 m\u00fc\u00fcdid ja eriti surematud m\u00fc\u00fcdid, millega peab pidevalt v\u00f5itlema.<\/p>\n<p>Nagu \u201epeale kuute ei tohi s\u00fc\u00fca\u201c, \u201es\u00f6\u00f6 kindlasti iga kolme tunni tagant\u201c, \u201erasv teeb paksuks\u201c, \u201eei, s\u00fcsivesikud teevad paksuks\u201c v\u00f5i &#8220;kui naine puudutab t\u00f5stekangi v\u00f5i \u00fcle kahekilost hantlit, siis homseks on ta emane Hulk&#8221;.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-image-element in-legacy-container\" style=\"--awb-caption-title-font-family:var(--h2_typography-font-family);--awb-caption-title-font-weight:var(--h2_typography-font-weight);--awb-caption-title-font-style:var(--h2_typography-font-style);--awb-caption-title-size:var(--h2_typography-font-size);--awb-caption-title-transform:var(--h2_typography-text-transform);--awb-caption-title-line-height:var(--h2_typography-line-height);--awb-caption-title-letter-spacing:var(--h2_typography-letter-spacing);\"><span class=\"fusion-imageframe imageframe-none imageframe-2 hover-type-none\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/trenni.ninja\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/sheHulk-465x800.jpg\" alt class=\"img-responsive\"\/><\/span><\/div><div class=\"fusion-sep-clear\"><\/div><div class=\"fusion-separator fusion-full-width-sep\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto;margin-bottom:16px;width:100%;\"><\/div><div class=\"fusion-sep-clear\"><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-5\"><p>Aga vahel on ikka kuskilt kuulda piimhappe\/laktaadiga seotud \u00fctluseid. Lauseid, mis otse v\u00f5i kaudsemalt s\u00fc\u00fcdistaksid (p\u00f5hjuslikult) piimhappe\/laktaadi kuhjumist sportliku soorituse languses (v\u00e4simuses) ja\/v\u00f5i treeningj\u00e4rgses lihasvalus. Antud kirjutises keskendume pigem just esimesele.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-clearfix\"><\/div><\/div><\/div><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-2 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-one-full fusion-column-first fusion-column-last fusion-column-no-min-height\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-margin-bottom:0px;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-flex-column-wrapper-legacy\"><div class=\"fusion-title title fusion-title-2 fusion-sep-none fusion-title-text fusion-title-size-three\" style=\"--awb-margin-top-small:0px;--awb-margin-right-small:0px;--awb-margin-bottom-small:20px;--awb-margin-left-small:0px;\"><h3 class=\"fusion-title-heading title-heading-left\" style=\"margin:0;\"><strong>Kust kohast sellist juttu kuuleb?<\/strong><\/h3><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-6\"><ul>\n<li>Harrastussportlastelt ja ka j\u00f5usaaliklientidelt (eriti lihasvaluga seoses).<\/li>\n<li>Treeneritelt.<\/li>\n<li>Spordiv\u00f5istluste tele\u00fclekannete kommentaatoritelt (nagu eelnevalt mainitud).<\/li>\n<li>(Tipp)sportlastelt endilt<\/li>\n<\/ul>\n<p>On see ikka nii oluline? Keda see huvitab?<\/p>\n<p>Ma ei tea, kas t\u00f5de on oluline?<\/p>\n<p>Ma arvan, et on.<\/p>\n<p>V\u00e4hemalt nii hea t\u00f5de, kui me praeguse teadusliku arusaama juures saame kasutada.<\/p>\n<p>Teadus areneb pidevalt ja vanu arusaamiseid uuendatakse v\u00f5i l\u00fckatakse \u00fcmber ja see on hea.<\/p>\n<p>Kui s\u00fc\u00fctu mees saadetakse trellide taha, siis see pole v\u00e4ga lahe. Hetkel on hukka m\u00f5istetud vale mees (laktaat), keda kutsutakse tihti hoopis piimhappeks.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-clearfix\"><\/div><\/div><\/div><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-3 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-one-full fusion-column-first fusion-column-last fusion-column-no-min-height\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-margin-bottom:0px;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-flex-column-wrapper-legacy\"><div class=\"fusion-title title fusion-title-3 fusion-sep-none fusion-title-text fusion-title-size-three\" style=\"--awb-margin-top-small:0px;--awb-margin-right-small:0px;--awb-margin-bottom-small:20px;--awb-margin-left-small:0px;\"><h3 class=\"fusion-title-heading title-heading-left\" style=\"margin:0;\"><strong>Piimhape, laktaat ja v\u00e4simus<\/strong><\/h3><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-7\"><p>Kui r\u00e4\u00e4gitakse piimhappest, siis tegelikult enesele teadmatagi m\u00f5eldakse tegelikult laktaati, lihtsalt sellega ei olda kursis. Inimkehas anaeroobse* gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi puhul tekkiv aine on tegelikult laktaat (meie peategelane), mitte piimhape. See segadus on tulnud teadlaste puudulikest keemilistest teadmistest vanemal ajal.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu piimhapet kehas ringi ei liigugi ja siis ei saa ta ka pahandust teha. See, mida Mati Alaver m\u00f5\u00f5tis, joostes Veerpalu k\u00f5rval suusarajal ja Andrusel verd k\u00f5rvast v\u00e4lja pigistades, on laktaat, mitte piimhape.<\/p>\n<p>Kuna piimhappega pole siin kuskil mingit olulist pistmist, siis v\u00f5ib teda enam mitte kunagi mainida.<\/p>\n<p>R.I.P.\u00a0<del>Piimhape<\/del><\/p>\n<p>Laktaat on see aine, mis lihastes ja veres tegutseb ja mida saab m\u00f5\u00f5ta. Laktaadi taset m\u00f5\u00f5detakse m\u00f5nikord n\u00e4iteks koormustestidel ja vastupidavusalade treeningutel.<\/p>\n<p>Huvitaval kombel, kui natuke vanemad (aga siiski uued) n\u00e4iteks f\u00fcsioloogia \u00f5pikud on olnud veel veidi mitte nii kindlal seisukohal laktaadi ja v\u00e4simuse teemal, siis 2015 aastal NSCA poolt v\u00e4lja antud &#8220;Essentials of strength training and conditioning&#8221; neljas t\u00e4iendatud tr\u00fckk, vabastab laktaadi selgelt ja t\u00e4ielikult igasugusest s\u00fc\u00fcst v\u00e4simuse tekitamises.<\/p>\n<p>Treeningul tekkiv laktaat ei tee kellelegi mitte midagi halba.<\/p>\n<p>Tuleb v\u00e4lja, et laktaadi kohta on tema n-\u00f6 ohutusest (v\u00f5i pigem positiivsetest isikuomadustest) olnud teada juba aastak\u00fcmneid. Ise ma lugesin selle kohta esmalt aastal 2009, Joel Jamiesoni raamatust &#8220;Ultimate MMA Conditioning&#8221;. Aga kes see ikka viitsib uusi teadmisi kuskilt otsida, lihtsam on vanaviisi edasi panna.<\/p>\n<p>Jah, ma vaatan sinu otsa, pai vanem treenerih\u00e4rra\/proua!<\/p>\n<p>*Gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi protsess ise ei s\u00f5ltu tegelikult \u00fcldse hapnikust, seet\u00f5ttu pole sealjuures v\u00e4ljendeid aeroobne v\u00f5i anaeroobne isegi praktiline kasutada.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-image-element in-legacy-container\" style=\"--awb-caption-title-font-family:var(--h2_typography-font-family);--awb-caption-title-font-weight:var(--h2_typography-font-weight);--awb-caption-title-font-style:var(--h2_typography-font-style);--awb-caption-title-size:var(--h2_typography-font-size);--awb-caption-title-transform:var(--h2_typography-text-transform);--awb-caption-title-line-height:var(--h2_typography-line-height);--awb-caption-title-letter-spacing:var(--h2_typography-letter-spacing);\"><span class=\"fusion-imageframe imageframe-none imageframe-3 hover-type-none\"><img decoding=\"async\" src=\"http:\/\/trenni.ninja\/wp-content\/uploads\/2016\/08\/thereisnospoon.jpg\" alt class=\"img-responsive\"\/><\/span><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-8\"><p>There is no <span style=\"text-decoration: line-through;\">spoon<\/span> piimhape.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-9\"><p><strong>Kust see laktaat siis tuleb?<\/strong><\/p>\n<p>Gl\u00fckol\u00fc\u00fcsi e s\u00fcsivesikute l\u00f5hustamise (ATP taass\u00fcnteesimise eesm\u00e4rgil) tulemuseks on p\u00fcruvaat. Temal on kaks saatust, esimesel juhul, kui keha energiavajadus on suhteliselt madal ja hapnikku on piisavalt, siis p\u00fcruvaat oks\u00fcdeeritakse mitokondrites.<\/p>\n<p>Teisel puhul, kui energiavajadus on k\u00f5rge ja kiire (nt n-\u00f6 anaeroobse treeningt\u00f6\u00f6 puhul), siis muudetakse p\u00fcruvaat laktaadiks.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-10\"><p><strong>V\u00e4simus ja lihasvalu<\/strong><\/p>\n<p>Laktaati on s\u00fc\u00fcdistatud p\u00f5letavas tundes ja v\u00e4simuses, mis tekib lihastes suure intensiivsusega t\u00f6\u00f6 juures.<\/p>\n<p>See uskumus tulenes sellest, et eksisteerib seos lihast\u00f6\u00f6 intensiivsuse, laktaadi tootmise ja lihase pH taseme langusega (mis v\u00e4idetavalt p\u00f5hjustab lihaskontraktsioonide h\u00e4irumist).<\/p>\n<p>Seosest, aga ei saa tekitada p\u00f5hjuslikkust.<\/p>\n<p>Laktaati on s\u00fc\u00fcdistatud ka treeninguj\u00e4rgses lihasvalus (DOMS \u2013 <em>Delayed Onset Muscle Soreness<\/em>).<\/p>\n<p>Mingis koguses on laktaati pidevalt veres, aga peale t\u00f6\u00f6 l\u00f5ppu k\u00f5rgenenud laktaaditase kaob kiirelt, seet\u00f5ttu ei ole sel seost DOMS\u2019iga, mis tekib pigem u 6-8 tundi peale tegevust ja saavutab oma haripunkti\u00a0u 48 tundi peale koormust.<\/p>\n<p>Arvatakse, et DOMS on seotud\u00a0lihaskahjustustega, sinule uudsete harjutuste ja sportlike tegevuste\u00a0\u00a0ja\/v\u00f5i (uudse) intensiivse treeningu kasutamise tagaj\u00e4rjel. Samuti harjutuse eksentrilise faasi r\u00f5hutamisel.<\/p>\n<p>Lihasvalu on seotud mikrotraumadega kudedes ja p\u00f5letikuliste protsessidega. Sellel on ka geneetiline komponent, erinevad inimesed valutavad erinevalt.<\/p>\n<p>Algselt kirjeldati, et piimhappest tekib laktaat ja vesinikioon. N\u00fc\u00fcd on laktaadi tootmine ja ioonide v\u00e4ljailmumine \u00fcksteisest eraldatud ja laktaadi teke pigem v\u00e4hendab ioonide hulka, l\u00fckates sellega happelisuse suurenemist edasi. Hoopiski ATP h\u00fcdrol\u00fc\u00fcs v\u00e4ljaspool mitokondrit tundub olevat peamine vesinikuioonide tekitaja. Aga see selleks, \u00f5nneks uuriti ja uuritakse teemat edasi.<\/p>\n<p>V\u00e4simuse faktoreid v\u00f5ib leida erinevatest kohtadest: lihast\u00f6\u00f6 ja rakkude sisekeskkond, keskn\u00e4rvis\u00fcsteem, ps\u00fchholoogia, haigused.<\/p>\n<p>Mis l\u00f5puks seda v\u00e4simust tekitab ei olegi kahjuks tegelikult v\u00e4ga selge, ega hetkel ka oluline. Oluline on see, et laktaat ei ole pahalane.<\/p>\n<p>Ta on sinu s\u00f5ber.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-clearfix\"><\/div><\/div><\/div><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-4 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-one-full fusion-column-first fusion-column-last fusion-column-no-min-height\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-margin-bottom:0px;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-flex-column-wrapper-legacy\"><div class=\"fusion-title title fusion-title-4 fusion-sep-none fusion-title-text fusion-title-size-three\" style=\"--awb-margin-top-small:0px;--awb-margin-right-small:0px;--awb-margin-bottom-small:20px;--awb-margin-left-small:0px;\"><h3 class=\"fusion-title-heading title-heading-left\" style=\"margin:0;\"><strong>Kuidas laktaat sind hoopis aitab?<\/strong><\/h3><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-11\"><p>Laktaati transporditakse rakust v\u00e4lja, t\u00f6\u00f6deldakse \u00fcmber maksas gl\u00fckoosiks ja kasutatakse energiaallikana teistes lihastes (mis puhkavad v\u00f5i t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4ikese\/keskmise koormusega), kus on piisavalt hapniku.<\/p>\n<p>Eriti aeglased lihaskiud, kus on rohkem mitokondreid, suudavad h\u00e4sti laktaati energiaallikana kasutada.<\/p>\n<p>Laktaat on oluline energiaallikas ka s\u00fcdamele ja ajule. S\u00fcdamele v\u00e4ga meeldib laktaati k\u00fctusena kasutada.<\/p>\n<p>Laktaat v\u00f5itleb edukalt gl\u00fckoosiga energiaallikaks olemises ja seega s\u00e4\u00e4stab veregl\u00fckoosi teiste kudede jaoks.<\/p>\n<p>Laktaadi tekkimisel prootoneid (vesinikioone) hoopis tarbitakse, mis puhverdab rakusisest prootonite kuhjumist, mis l\u00fckkab ainevahetusliku happelisuse tekkimist edasi.<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-clearfix\"><\/div><\/div><\/div><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-5 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-one-full fusion-column-first fusion-column-last fusion-column-no-min-height\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-margin-bottom:0px;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-flex-column-wrapper-legacy\"><div class=\"fusion-title title fusion-title-5 fusion-sep-none fusion-title-text fusion-title-size-three\" style=\"--awb-margin-top-small:0px;--awb-margin-right-small:0px;--awb-margin-bottom-small:20px;--awb-margin-left-small:0px;\"><h3 class=\"fusion-title-heading title-heading-left\" style=\"margin:0;\"><strong>Kokkuv\u00f5tteks<\/strong><\/h3><\/div><div class=\"fusion-text fusion-text-12\"><p>Piimhapet su lihastes ega veres ei ringlegi, vaid anaeroobse energiatootmise jooksul tekkiv laktaat on see, mida m\u00f5\u00f5detakse ja mida tegelikult m\u00f5eldakse piimhappe all.<\/p>\n<p>Laktaat ei tekita v\u00e4simust, vaid pigem l\u00fckkab v\u00e4simuse tekkimist edasi ja ta suunatakse energiatootmisesse tagasi. Samuti ei tekita laktaat treeninguj\u00e4rgset lihasvalu (DOMS).<\/p>\n<\/div><div class=\"fusion-clearfix\"><\/div><\/div><\/div><div class=\"fusion-layout-column fusion_builder_column fusion-builder-column-6 fusion_builder_column_1_1 1_1 fusion-one-full fusion-column-first fusion-column-last fusion-column-no-min-height\" style=\"--awb-bg-size:cover;--awb-margin-bottom:0px;\"><div class=\"fusion-column-wrapper fusion-flex-column-wrapper-legacy\"><div class=\"accordian fusion-accordian\" style=\"--awb-border-size:1px;--awb-icon-size:13px;--awb-content-font-size:16px;--awb-icon-alignment:left;--awb-hover-color:#f4f4f4;--awb-border-color:#cccccc;--awb-background-color:#ffffff;--awb-divider-color:#e0dede;--awb-divider-hover-color:#e0dede;--awb-icon-color:#ffffff;--awb-title-color:#00b235;--awb-content-color:#424242;--awb-icon-box-color:#00b235;--awb-toggle-hover-accent-color:#00b235;--awb-title-font-family:&quot;PT Sans&quot;;--awb-title-font-weight:700;--awb-title-font-style:normal;--awb-title-font-size:20px;--awb-content-font-family:&quot;PT Sans&quot;;--awb-content-font-style:normal;--awb-content-font-weight:400;\"><div class=\"panel-group fusion-toggle-icon-boxed\" id=\"accordion-615-1\"><div class=\"fusion-panel panel-default panel-5175c5347b5746c50 fusion-toggle-no-divider fusion-toggle-boxed-mode\"><div class=\"panel-heading\"><h4 class=\"panel-title toggle\" id=\"toggle_5175c5347b5746c50\"><a aria-expanded=\"false\" aria-controls=\"5175c5347b5746c50\" role=\"button\" data-toggle=\"collapse\" data-parent=\"#accordion-615-1\" data-target=\"#5175c5347b5746c50\" href=\"#5175c5347b5746c50\"><span class=\"fusion-toggle-icon-wrapper\" aria-hidden=\"true\"><i class=\"fa-fusion-box active-icon awb-icon-minus\" aria-hidden=\"true\"><\/i><i class=\"fa-fusion-box inactive-icon awb-icon-plus\" aria-hidden=\"true\"><\/i><\/span><span class=\"fusion-toggle-heading\">Kasutatud kirjandus<\/span><\/a><\/h4><\/div><div id=\"5175c5347b5746c50\" class=\"panel-collapse collapse\" aria-labelledby=\"toggle_5175c5347b5746c50\"><div class=\"panel-body toggle-content fusion-clearfix\">\n<p><a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/15308499\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Biochemistry of exercise-induced metabolic acidosis<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/11821531\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Muscle fatigue: lactic acid or inorganic phosphate the major cause<\/a>?<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/20580710\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Skeletal muscle: energy metabolism, fiber types, fatigue and adaptability<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/15131240\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Lactate metabolism: a new paradigm for the third millenium<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/19402743\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Exercise and fatigue<\/a>.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/21914858\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Nothing evil and no conundrum about muscle lactate production<\/a>.<\/p>\n<p>http:\/\/www.livestrong.com\/article\/470283-what-is-the-difference-between-lactic-acid-lactate\/<\/p>\n<p>http:\/\/breakingmuscle.com\/strength-conditioning\/why-everything-you-know-about-lactic-acid-might-be-wrong<\/p>\n<p>http:\/\/autobus.cyclingnews.com\/fitness\/?id=2004\/lactic_frederick<\/p>\n<p>https:\/\/www.unm.edu\/~lkravitz\/Article%20folder\/lactate.html<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.nsca.com\/uploadedfiles\/nsca\/resources\/pdf\/certification\/quizzes\/quiz_pack_articles\/october_2013_35.5.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Is postexercise muscle soreness a valid indicator of muscular adaptations?<\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.amazon.com\/Essentials-Strength-Training-Conditioning-Resource\/dp\/149250162X\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Essentials of strength and conditioning 4th ed.<\/a><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><div class=\"fusion-clearfix\"><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":3,"featured_media":619,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_exactmetrics_skip_tracking":false,"footnotes":""},"categories":[4],"tags":[],"class_list":["post-615","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-treening"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/615","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=615"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/615\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1696,"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/615\/revisions\/1696"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/619"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=615"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=615"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/trenni.ninja\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=615"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}