Suveks vormi, uusaasta lubadused, sügisel peale suvetšilli treeningutele naasmine? Pulmaks või mingiks muuks sündmuseks vormi. Kuidas sul nendega läinud on? Enamasti ilmselt mitte väga hästi.

00:30 on hetk, kus Elliot (blond neiu) saavutas oma eesmärgi (saada rannavormi, kasutades tehnikat nimega mittesöömine) ja peale seda naasis vanadele teedele. Läks ja hakkas mugima.

Või isegi kui oled soovitu saavutanud, siis pole sa suutnud seda pikaajaliselt säilitada.

Tähtajad, šmähtajad

Kõik need „tähtajad“ eiravad ühte kõige olulisemat reeglit eduka treeningu ja toitumise jaoks – järjepidevus.

Kui sa „ärkad“, et end suveks vormi ajada, siis on juba hilja. Uus aasta ja sügis on sarnased, lendad suure hurraaga peale, aga varsti on tuhin läinud (tekkis äkki isegi vigastus?) ja vedeled taas teadvusetult diivanil, tuba Ben & Jerry’s topsikuid täis.

Aastavahetus, suvi või september on ju täiesti suvalised ajad, nagu iga teinegi (me ise määrame neile mingi tähtsuse). See tähendab, et millegagi alustamiseks (nt treeningutega) ei ole vaja oodata ei esimest jaanuarit, esimest septembrit ega ka mitte esmaspäeva. Täiesti ok on alustada uute tegemiste/harjumuste juurutamisega mingil muul nädalapäeval, mitte midagi ei juhtu, pigem saad lihtsalt varem algust teha. Soovitatav aeg alustamiseks – kohe.

Kui töö või kooli tähtaegadega veel saab viimasel hetkel alustada ja siis veel midagi rahuldavat valmis tehtud, siis treeningu ja toitumisega kahjuks nii pole. Keha vajab aega, et kohaneda ja ekstreemkiirusega vormi saamine ei ole väga reaalne ja kindlasti mitte jätkusuutlik, rääkimata stressist kehale.

Järjepidevuse kasuks räägib ka fakt, et füüsilist tulemust (soorituse või välimusega seotud) on palju lihtsam säilitada, kui saavutada. Seetõttu on suhteliselt mõttetu pingutamise ja lõdvakslaskmise tsüklisse jääda. Mõistlikum on pidev väike-keskmine pingutus (mis saab aja jooksul harjumuseks ja ei nõua enam nii palju pingutamist), mis on järjepidev ja jätkusuutlik. Nii, et su vorm säilib, pidevalt.

Kas sa ei taha siis iga hetk olla võimeline särki seljast heitma ja randa minema?

Eesmärk

„Aga kui ma ei sihi suve või pulma, kuhu enda vormi ajastada, siis mul pole eesmärki ja motivatsiooni, et seda saavutada, (kurb emoji).“

On küll, teha järjepidevalt neid tegevusi, mis viivad sind sinu eesmärgile lähemale, ongi su eesmärk. See on elustiil, mitte (hullumeelne) ajutine dieet või treeningplaan.

Suurem eesmärk võib sul olla misiganes (peaasi, et saavutatav, reaalse ajavahemikuga, muidu võid pettuda ja teekonna pooleli jätta) ja ära seda unusta, aga keskenduda tuleks nendele tegevustele, mis sind su eesmärgini viivad.

Alusta sujuvalt

Tihti juhtub ka see, et minnakse mitte ühegi treeningu pealt seitsme peale nädalas või kontrollimatult söömiselt üle väga rangele dieedile. See pole samuti jätkusuutlik. Mõistlikum on alustada rahulikult ja sujuvalt, siis kestab hea enesetunne ja motivatsioon ka kauem.

Kuhu sul kiire on?

Nagu koomik Louis C.K. ütles, kui keegi vingus selle üle, et ta mobiil on aeglane (vb midagi internetiga või leviga seotult): „Give it a second, it’s going to space.“

Polegi oluline, kas telefonil oli reaalselt vaja sel hetkel satelliite kasutada või kosmoses käia. Tema point oli seal küll see, et oleme ära hellitatud, aga eks me oleme ju ka.

Niisiis, me tahame kõike kohe ja kiiresti, endale tunnistamata, et reaalsus ei toimi selliselt (vähemalt tõeliste saavutuste või oma keha muutmisega seoses). Selle asemel, et siis väikeste sammudega alustada, tormame lahingusse (oma kehaga) ja tihti ka kaotame selle.

Mõtle lihtsalt korraks, kas sellise ajavahemikuga on selline eesmärk reaalselt saavutatav (vajadusel küsi nõu).

Samuti on oluline teada, kuidas sa pärast eesmärgi saavutamist seda säilitada saaksid.

Lõpetuseks

Mõtle pikas perspektiivis, pinguta vähem, aga järjepidevalt, siis on tõenäosus tulemusi saavutada ja säilitada suurem. Kui keskendud järk-järgult väikeste harjumuste muutmisele, siis tulemused tulevad ise.

The process is the result.