Inimloomana, tead sa suure tõenäosusega, et sul on vaja liigutada ja liikuda (e treenida), et olla terve ja võimekas.
On juba suurepärane, kui inimesed teevad esimese sammu ja otsustavad diivanil vedelemise asemel trennis käima hakata ning suudavad seda regulaarselt teha.
Level 2, mis oleks juba ülihea, on ka väike (või suur) konsultatsioon/treening personaaltreeneriga. Eriti oluline on see treeningutega (taas)alustajatele, aga kindlasti võivad ka kogenud treenijad sealt saada midagi uut ja olulist, mida kõrva taha panna.
Põhimõtteliselt võib personaaltreener olla üks parimaid vahendeid ja abimehi sinu tervise ja soorituse hoidmise ja/või parendamise jaoks. Kasuta teda targasti.
Kuidas läheneda treeningutele ja treenerile?
Ma ei mõtle nüüd, et kas otse, või küljelt või selja tagant või hoopis nurga tagant ehmatades. Hoopis midagi muud.
Mindset e mõtteviis.
Kurb fakt on see, et inimene ei tea enda kehast eriti palju. Milline on selle ehitus ja funktsioon, milleks see võimeline on, kus on tema piirid, milline koormus on optimaalne, et keha areneks, kuid ei läheks katki jne.
Seetõttu, tuleks treenerile läheneda avatud mõtteviisiga.
Kehv variant oleks, et sa ei lähe üldse treeneri juurde, arvates, et „Kui raske see enda keha treenimine olla saab, mis tal mulle ikka õpetada on“.
Või, lähed siiski treeneri jutule, aga oled oma peas juba eelnevalt kinnistanud (treening)lähenemise ja arvamused, kuidas see protsess võiks käia ning ootad neile vaid kinnitust.
Don’t be that guy.
Pigem võiks läheneda järgmise mõtteviisiga: „Ma ei tea mida ma ei tea ehk teadvustan endale, et suure tõenäosusega ei tea ma oma keha ehitusest ja talitlusest ning korrashoiust (treeningust) nii palju kui võiks ja lähen uurin spetsialisti käest, kuidas see treeningprotsess tegelikult välja näha võiks“.
Kas, mida ja kui palju sa pärast nende soovituste ja juhistega ette võtad, see on juba teine asi ja sinu vastutus. Loodetavasti sa kasutad neid.
Küsi küsimusi
Hea personaaltreener võib sulle väga palju treeningu, taastumise ja toitumise kohta õpetada.
Kui küsida küsimusi, siis võib saada ka (häid) vastuseid. Suu lahti tegemine on juba pool võitu. Üks küsimus võib olla ka, et milliseid küsimusi ma peaksin küsima?
Isegi kui küsida poolikuid või segaseid küsimusi, siis suure tõenäosusega saab treener aru, mida sa mõtled või suudab selle küsimuse paremini ümber sõnastada.
Kui sinu eesmärk on näiteks sõnastatud n-ö rahvakeeli, siis treener suudab selle ümber tõlkida treeningkeelde, et siis oleks paremini ja täpselt teada, mis sinuga ette võtta.
Kui sul ei ole (veel) eesmärke või ei oska neid täpselt sõnastada, siis küsi, millised võiksid olla minu treeningeesmärgid?
Millist treeningut ma peaksin tegema?
Kui tihti peaks treenima?
Kui raske treening peaks olema ehk kui palju ma peaksin seal pingutama?
Kas kükkides võivad põlved üle varvaste minna? (Spoiler – jah, võivad küll)
Mul on see või teine koht veidi vigastatud/vahepeal valutab, mis ma peaksin tegema?
Kas higistamise või lihasvalu hulk järgnevatel päevadel on hea indikaator treeningu tõhususele? (Spoiler – ei, ei ole)
Ja nii edasi, jne, jne.
Küsi palju küsimusi. Küsi nii palju küsimusi kui saad.
Kokkuvõtteks
Nagu füsioterapeut Kelly Starrett kunagi ütles/kirjutas: „All human beings should be able to perform basic maintenance on themselves“.
Arvan samamoodi, et treening (liikumine) ja toitumine on meie igapäevaelu (ja tervise) nii olulised osad, et inimesena võiksime me suuta (lõpuks) nende haldamisega (e oma keha korrashoiu ja optimaalse funktsioneerimise tagamisega) ise toime tulla.
Aga algul võib olla nende teadmiste ja oskuste õppimiseks vaja personaaltreeneri abi, seega kasuta seda julgelt.
Tule avatud meelega õppima.
Küsi küsimusi.