Laktaat on sinu sõber

Selle teemaga seoses meenub mulle keskkooli keemia.

Teema täpsemaks lahkamiseks pidin lugema ka veidi „keemia keelt“, eriti inglise keeles. Koolis oli mul keemia selline normaalne, vist kolme ja neljane.

Keskkooli lõpus tahtsin miskipärast teha ka keemia eksamit, aga viimases klassis keemiat enam ei olnud ja eksamiks valmistumise tundides oli õpetajast võimatu aru saada.

Sellepärast pidin keemiat kuidagi ise mõistma hakkama. Nii et, kui paar päeva enne eksamit õppima hakkasin ühest maagilisest õhukesest raamatust, sain kõik ilmselt rohkem selgeks ja rohkemast aru kui kogu keemiatundides veedetud aja jooksul kokku.

Eksam läks ka edukalt, 56 punni, aga teiste seas oli ta siiski üks kehvim.

Ma arvan, et see oli see maagiline raamat.

Iseõppimine on võimalik, vajalik ja vältimatu.

Miks üldse sellisel teemal kirjutada?

Mulle ei meeldi n-ö müüdid ja eriti surematud müüdid, millega peab pidevalt võitlema.

Nagu „peale kuute ei tohi süüa“, „söö kindlasti iga kolme tunni tagant“, „rasv teeb paksuks“, „ei, süsivesikud teevad paksuks“ või “kui naine puudutab tõstekangi või üle kahekilost hantlit, siis homseks on ta emane Hulk”.

Aga vahel on ikka kuskilt kuulda piimhappe/laktaadiga seotud ütluseid. Lauseid, mis otse või kaudsemalt süüdistaksid (seostaksid) laktaadi kuhjumist sportliku soorituse languses (väsimuses) ja/või treeningjärgses lihasvalus. Antud kirjutises keskendume pigem just esimesele.

Kustkohast sellist juttu kuuleb?

  • Harrastussportlastelt ja ka jõusaaliklientidelt (eriti lihasvaluga seoses).
  • Treeneritelt.
  • Spordivõistluste teleülekannete kommentaatoritelt.
  • Tippsportlastelt endilt

On see ikka nii oluline? Keda see huvitab?

Ma ei tea. Kas tõde on oluline?

Ma arvan, et on.

Vähemalt nii hea tõde, kui me praeguse teadusliku arusaama juures saame kasutada.

Teadus areneb pidevalt ja vanu arusaamiseid uuendatakse või lükatakse ümber ja see on hea.

Kui süütu mees saadetakse trellide taha, siis see pole väga lahe. Hetkel on hukka mõistetud esmalt vale mees (laktaat) ja siis on veel ta nimi sassi aetud ja räägitakse hoopis teisest „kurikaelast“ (piimhape).

Mis see nunnu loom sulle teinud on? Ma panin ta nimeks laktaat.

Aga asume siis asja kallale.

Piimhape, laktaat ja väsimus

Kuna piimhape leiti algselt piimast, siis anti talle esinejanimeks piimhape.

Jah, piimhapet tekib, hetkeks, ta on anaeroobse (hapnikuta) energiatootmise osaline. Kuid tekkinud piimhappest laguneb üle 99% laktaadiks (meie peategelane).

Seetõttu piimhapet kehas kuskil peaaegu ei eksisteeri ega ringi ei liigu. Siis ei saa ta ka pahandust teha.

 

Piimhape vs laktaat.

Kuigi vahe koostises on vaid üks vesinikuioon, siis neil on siiski vahe. On vahe ehitusel, nimetusel ja tegevusel. Üks kaob ära, teine hakkab igal pool tegutsema.

See, mida Mati Alaver mõõtis, joostes Veerpalu kõrval suusarajal ja Andrusel verd kõrvast välja pigistades, on laktaat, mitte piimhape.

Kuna piimhappega pole siin kuskil mingit olulist pistmist, siis võib teda enam mitte kunagi mainida.

Laktaat on see aine, mis verre kuhjub ja mida saab mõõta.

Laktaadi taset mõõdetakse mõnikord näiteks koormustestidel ja vastupidavusalade treeningutel.

Ka laktaat ei tee põhimõtteliselt kellelegi mitte midagi halba.

Tuleb välja, et laktaadi (piimhappe soola) kohta on tema n-ö ohutusest (või pigem positiivsetest isikuomadustest) olnud teada juba aastakümneid. Aga kes see ikka viitsib uusi teadmisi kuskilt otsida, lihtsam on vanaviisi edasi panna.

Jah, ma vaatan sinu otsa, pai vanem treenerihärra!

There is no spoon piimhape.

Laktaati on süüdistatud põletavas tundes ja väsimuses, mis tekib lihastes suure intensiivsusega töö juures.

See uskumus tulenes sellest, et eksisteerib seos lihastöö intensiivsuse, laktaadi tootmise ja lihase pH taseme langusega (mis väidetavalt põhjustas lihaskontraktsioonide häirumist).

Kuna koormuse tõustes suureneb ka südamelöögisagedus, siis sama hästi võiks ju ka öelda, et südamelöögisageduse tõus põhjustab väsimust. Aga nii me ju ei tee.

Seosest ei saa järeldada põhjuslikkust.

Samuti treeningujärgses lihasvalus (DOMS – Delayed Onset Muscle Soreness) on süüdistatud laktaati.

Mingis koguses on aga laktaati pidevalt veres. Samuti peale töö lõppu kõrgenenud laktaaditase kaob kiirelt, seetõttu ei ole sel seost DOMS’iga, mis tekib pigem u 6-8 tundi peale tegevust ja saavutab oma haripunkti u 48 tundi peale koormust.

Arvatakse, et DOMS on seotud lihaskahjustustega, sinule uudsete harjutuste ja sportlike tegevuste  ja/või (uudse) intensiivse treeningu kasutamise tagajärjel. Samuti harjutuse eksentrilise faasi rõhutamisel.

Lihasvalu on seotud mikrotraumadega kudedes ja põletikuliste protsessidega. Sellel on ka geneetiline komponent, erinevad inimesed valutavad erinevalt.

Algselt kirjeldati, et piimhappest tekib laktaat ja vesinikioon. Siis, et laktaadi tootmine ja ioonide väljailmumine on aga nüüdseks üksteisest eraldatud ja laktaadi teke pigem vähendab ioonide hulka, lükates sellega happelisuse suurenemist edasi. See oleks nagu hea asi? Ei, siis arvati, et suurenenud happelisus on hoopis hea lihaskontraktsiooni jaoks. Jne.

Väsimuse faktoreid võib leida erinevatest kohtadest: lihastöö ja rakkude sisekeskkond, kesknärvisüsteem, psühholoogia, haigused.

Nagu näha, siis mis lõpuks seda väsimust tekitab ei olegi kahjuks tegelikult väga selge, ega hetkel ka oluline. Kui suur oleks selle teadmise väärtus praktikas? Oluline on see, et laktaat ei ole pahalane.

Ta on sinu sõber.

Kuidas laktaat sind hoopis aitab?

Laktaati transporditakse rakust välja, töödeldakse ümber maksas glükoosiks ja kasutatakse energiaallikana teistes lihastes (mis puhkavad või töötavad väikese/keskmise koormusega), kus on piisavalt hapniku.

Eriti aeglased lihaskiud, kus on rohkem mitokondreid, suudavad hästi laktaati energiaallikana kasutada.

Laktaat on oluline energiaallikas ka südamele ja ajule. Südamele väga meeldib laktaati kütusena kasutada.

Laktaat võitleb edukalt glükoosiga energiaallikaks olemises ja seega säästab vereglükoosi teiste kudede jaoks.

Laktaadi tekkimisel prootoneid (vesinikioone) hoopis tarbitakse, mis puhverdab rakusisest prootonite kuhjumist. Mis lükkab ainevahetusliku happelisuse tekkimist edasi.

Kokkuvõtteks

Piimhapet su lihastes ega veres ei ringlegi.

Anaeroobse energiatootmise ainevahetuslik vaheaine laktaat on see, mida mõõdetakse ja mida tegelikult mõeldakse piimhappe all.

Laktaat ei tekita ei väsimust, vaid pigem lükkab väsimuse tekkimist edasi.

Samuti ei tekita laktaat treeningujärgset lihasvalu (DOMS).

Mis siis nüüd teha?

1) Lõpeta piimhappe või laktaadi kuhjumise süüdistamine treeningu või võistluse väsimuses või treeningutejärgsel lihasvalul.

2) Kui kuulete kedagi sel teemal valejuttu ajamas, suunake ta sellele artiklile.

Biochemistry of exercise-induced metabolic acidosis.

Muscle fatigue: lactic acid or inorganic phosphate the major cause?

Skeletal muscle: energy metabolism, fiber types, fatigue and adaptability.

Lactate metabolism: a new paradigm for the third millenium.

Exercise and fatigue.

Nothing evil and no conundrum about muscle lactate production.

http://www.livestrong.com/article/470283-what-is-the-difference-between-lactic-acid-lactate/

http://breakingmuscle.com/strength-conditioning/why-everything-you-know-about-lactic-acid-might-be-wrong

http://autobus.cyclingnews.com/fitness/?id=2004/lactic_frederick

https://www.unm.edu/~lkravitz/Article%20folder/lactate.html

Is postexercise muscle soreness a valid indicator of muscular adaptations?

2 Comments

  1. asdfg 17. aug. 2016 at 08:46 - Reply

    Mis treeningutejärgse lihasvalu tegelik põhjus on?

    • TrenniNinja 22. aug. 2016 at 08:10 - Reply

      Täiustasin artiklit tekstijupiga, mis peaks ka sulle vastuseks sobima:

      “Arvatakse, et DOMS on seotud lihaskahjustustega, sinule uudsete harjutuste ja sportlike tegevuste ja/või (uudse) intensiivse treeningu kasutamise tagajärjel. Samuti harjutuse eksentrilise faasi rõhutamisel.

      Lihasvalu on seotud mikrotraumadega kudedes ja põletikuliste protsessidega. Sellel on ka geneetiline komponent, erinevad inimesed valutavad erinevalt.”

Leave A Comment