Personaaltreeningud, luksus või investeering?

Kas personaaltreeningud on luksus või investeering?

Lühidalt, mõlemat.

Ja isegi samal ajal.

Kui inimene käib aastaid nädalas 2-3x personaaltreeningutes, siis kulub sinna päris suur summa ja tegelikult suudaks ta palju varem juba ka iseseisvalt treenida – luksus.

Kui seesama klient ilma treenerita ei käiks üldse trennis ja ei hoolitseks oma tervise ning füüsise eest – investeering.

Mulle on mitmed kliendid ütelnud, et ilma sinuta (treenerita) ma siin (jõusaalis v trennis) ise ei viitsiks käia. Sel puhul on küll miinus nende liikumisharjumuse puudumise näol, aga see on siiski tore, et ma saan neid aidata, kui neil on võimalus minuga regulaarselt treenida.

Käin personaaltreeneriga trennis „because i can“ – luksus.

Käin personaaltreeneriga trennis, sest tahan maksimaalselt head tulemust – investeering.

Käin vaid 3-10 trenni koos treeneriga, et olla edaspidi paremini valmis iseseisvalt treenima – investeering.

N-ö investeeringuna ei too eratrennid sulle küll raha sisse, kuid nende tulemusel teadlikumalt treenimine võib aidata säästa sul nii raha, aega, kui energiat (kulutades vähem ressursse mõttetutele (moekatele) treeningutele/treeningprogrammidele, ebavajalikele toidulisanditele, liigselt sagedastele/intensiivsetele/pikkadele treeningutele jne).

Jätame praegu kõrvale selle, kas keskmise inimese elatustase on piisav või mis hind personaaltreeningul on või peaks olema.

Ma arvan, et mitte. See tuleb ilmselt sellest, et paljud arvavad, et nad suudavad ise end (hästi) treenida. “Minu keha, ju ma siis tean, mis teha vaja. Ma olen ju juba aastaid „treeninud“ ja vahepeal isegi guugeldanud trenniasjade kohta ja lugenud Õhtulehe artikleid nimega „7 nippi bla bla bla“, mis tundus väga usaldusväärne. Ja kui mina suudan end ise treenida (pigem arvan, et suudan), siis miks ma peaks enda raha selle eest treenerile pakkuma.”

Ilmselt inimesed ka ei tea, kui palju ja mis teadmisi ja oskusi hea treeneritöö tegelikult nõuab. See nõuab teadmisi paljudest erinevatest valdkondadest: psühholoogia, biomehaanika, anatoomia, füsioloogia, toitumine jne jne.

Kuna sa ei tea mida sa ei tea, siis võibolla ei hinnata nii väga seda, mida hea treener tegelikult pakkuda saab.

Kui treeneri nõu mitte kuulata, siis saab personaaltreeningutele kulutatud aja ja raha ka raiskamise lahtrisse paigutada.

Samuti võib olla tegu osaliselt raiskamisega siis, kui ühiseid treeninguid ei tehtud piisavalt, et näiteks korrektne tehnika piisavalt kinnistuks.

Kui aga „treener“ käib sinuga vaid mööda masinaid ja näitab ainult ette kuidas harjutused käivad või midagi sarnast, ehk et ei õpeta sulle reaalselt väga midagi, siis selline treener „vallanda“ kohe – raiskamine.

Personaaltreeningud ei ole odavad, aga sa ei peagi tingimata kuid või aastaid treeneriga koos treenima.

Tehes alustuseks vajalik ja sobiv arv treeninguid koos treeneriga, et saavutada mingisugune iseseisev kompetents edasiseks turvaliseks ja tulemuslikuks treeninguks, mingi aja tagant uuendada oma treeningkava või käia niisama ülevaatusel või konsultatsioonil, see on kindlasti investeering.

Sõltub ainult palju sa oled valmis õppima ja saad praktikasse rakendada. Loomulikult sõltub see osa ka treeneri tasemest ja õpetamisvõimest jne. Lõpuks on tegu koostööga, olgu ta mistahes pikkuse või sagedusega.

Ole ka ettevaatlik, sest personaaltreeneri amet saab üha populaarsemaks ja nagu igal pool, toodetakse ka praaki.