Painduvus vs liikuvus

Palju räägitakse venitamise tähtsusest ja vajalikkusest. Samuti tahaksid paljud, et nad oleksid painduvamad (vähemalt nii nimetaksid nad seda ise).

Nagu tihti meedias juhtub, siis vähem räägitakse asjadest, mis on tegelikult olulised. Või asjadest täpselt/õigete nimedega. Näiteks venitamise liike on mitmeid, millisest me räägime, kui räägime venitamisest (vihje: enamasti staatilisest-passiivsest)?

Vaatame, kas painduvus on mõistlik eesmärk. Selleks on vaja painduvus defineerida.

Mis on painduvus?

Painduvus on võime passiivselt saavutada mingi liikuvusulatus. Ehk võime oma keha (või liiges) mingisugusesse asendisse viia, aga paarilise või gravitatsiooni abil. Lihastööd sinna asendisse jõudmiseks ega selle asendi hoidmiseks põhimõtteliselt ei kasutata.

Just chillin’

Samuti, kui füsioterapeut kontrollib su mingi liigese passiivset liikumisulatust e painduvust, liigutades sind või su jäsemeid oma kätega.

Andreo Spina (Functional Range Conditioning koolituse rajaja) ütleks painduvuse kohta kasutu ulatus/liikumisulatus, kui inimesel puudub selle üle kontroll.

Kasutu ehk su keha ei lase koormuse all (aktiivselt) liigest nii palju liigutada, samuti ei suuda sa ise oma jäset (nt sirget jalga) tõsta nii kõrgele kui passiivselt tegelikult võimalik oleks.

Mis on liikuvus?

Dr Spina defineerib (funktsionaalset) liikuvust kui painduvus + jõud/kontroll. Ehk võime aktiivselt saavutada mingit liikuvusulatust. Aktiivselt e oma lihasjõuga.

Nagu valemist näha, siis painduvust on ka vaja, aga temast üksi ei piisa. Midagi on puudu.

Meil on seda kontrolli vaja ka liikumise mõlemalt poolt. Kas siis liigutust pidurdades või tekitades. Esiteks, et meie koed suudaksid jõude absorbeerida ja meie liigutusi pidurdada e eksentrilise kontraktsiooni pool.

Keskmisel inimesel ei ole vastavat painduvust, et sinna asendi poole jõudagi, veel vähem sellist jõudu/kontrolli, et pooleks minemist vältida.

Jujimufu. Acrobolix.com

Teisalt, et me ise suudaksime jäset tõsta üha suuremasse liikuvusulatusse, kontsentrilise kontraktsiooni pool.

Antranik.org

Ehk mõlemalt poolt liigest või veel laiemalt iga liigutussuuna poolt võiksid koed olla tugevad.

Jõud/kontroll

Painduvus (passiivne) on suurem kui liikuvus (aktiivne). Just sellepärast, et liigese lõppulatustes ei ole su lihastel piisavalt jõudu (veel) ja aju ei lase sul end sinna liigutada. Sul puudub seal “kaugel” kontroll oma jäsemete üle ning keha tajub seda ohuna. Võib öelda, et ta ei usalda sind, sa pead teda liikuvustreeninguga veenma, et see ulatus on kasutamiseks ohutu. Ta ei taha ju, et sa rebestatud tagareie pärast jääksid lõvile/ülemusele saagiks, kuna sa ei saa joosta.

Miks liikuvust vaja on?

Liikuvus on eeldus (kvaliteetsele) liikumisele, liikuvus on kõige alus. Ilma normis liikuvuseta ei suuda sa korrektselt ja ohutult vajalikke liigutusi sooritada. Kui mingi liiges ei liigu normaalselt, kompenseerivad seda teised liigesed ja liigset koormust saavad koed, mis ei peaks seda saama.

On see tavaelu tegemised, tervisesport või tippsport, kõigil neil on oma liikuvusvajadused. Kui need vajadused/eeldused ei ole täidetud, siis ei ole sooritus optimaalne, samuti mitte kõige turvalisem.

Liikuvuse kohta võib ütelda ka kasutatav painduvus. Milleks oleks sul vaja juurde painduvust, mida sa ei saa kasutada?

Hoiatus: päris liikuvustreening ei ole kerge ega tingimata meeldiv tegevus, see on töö ja see on pingutus. Lihtsalt lebost venitamisest ei piisa. Aga mida muud olulist sa ikka elus ilma töö ja pingutuseta saad?

Kasutu painduvus

Painduvus ilma jõu/kontrollita teeb sind ebastabiilsemaks ja potentsiaalselt vigastustele vastuvõtlikumaks.

Kui sul paraneb painduvus ja sinna ei lisandu jõudu/kontrolli, siis su keha on võimeline minema mingisse asendisse, kus su koed on nõrgemad ega funktsioneeri nii hästi. Sa liigud küll rohkem, aga oht on ka suurem.

Vaid painduvusest ei piisa, kuna lihtsalt venitamine (painduvuse arendamise meetod) ei anna meile seda efekti, mida on vaja, et saavutada oma liigeste ja painduvuse üle kontroll.

Puuduv pusletükk

TrenniNinja põhilised huvid on liikumine, liikuvus ja sportlik sooritus ning Dr Andreo Spina FRC kursus täitis nendest selle viimase liikuvuse lünga. Täpselt see, mis oli puudu liikuvuse treeningust, sai avaldatud. Leidsime puuduva pusletüki üles ja panime pusle kokku.

Sel ajal kui teised veel (treeningueelselt) vaid staatiliselt passiivselt venitasid olid teadlikud treenerid juba liikuvusharjutuste ja vahurullimise jms kallal. Ma nimetaksin neid harjutusi pigem mobiliseerivateks/aktiveerivateks (soojendus)harjutusteks (dünaamilised venitused, lihasaktivatsiooni harjutused jms), mis aitavad küll näiteks enne trenni liigutused n-ö lahti saada, aga radikaalseid liikuvuse paranemise märke sealt oodata tegelikult ei ole.

Ära saa valesti aru, need töötavad ka, aga nende harjutuste painduvust ja/või jõudu/kontrolli parandav efekt on lihtsalt suhteliselt väikese potentsiaaliga.

Päris liikuvustreeninguga on sul võimalik kokku puutuda kahes kohas. Treeningus Master of Movement ja personaaltreeningus.

Leave A Comment