Ido Portali workshop Movement X

Sai siis käidud Portugalis, Lissabonis, movement-guru Ido Portali Movement X workshop’il.

Miks?

Eelkõige, kuna mind huvitab mitmekülgne liikumine ja treening ning Ido seda vägagi teeb. Teiseks, kuna Master of Movement treening on osaliselt saanud inspiratsiooni Ido tegemistest, siis oli hea võimalus saada uusi ideid ja teadmisi ning täpsustada oma arusaama asjadest, mida siiamaani on võimalik olnud aimata vaid Youtube’I videote või erinevate kirjutiste järgi.

Miks Movement X?

Movement X annab jupikesed erinevatest asjadest, millest osadest on tegelikult Idol olemas ka eraldi workshop’id, kus terve nädalavahetus keskendutakse vaid ühele teemale.

Antud juhul olid sisuks välja reklaamitud sellised jupid:

• Handbalancing
• Gymnastics and Bodyweight Strength
• Locomotion
• The Corset
• Movement Refinement/terminology
• Kinetic Koans

Corset, handbalancing, bodyweight strength ja locomotioni jaoks on tal eraldi spetsiifilised workshop’id.

Reklaamitust saime infi kõige kohta peale Corset’i, kahjuks. Aga usun, et tegin hetkel õige valiku sellise üldisema seminari kasuks, et saada mõtteid mitmes eri suunas. Aga kui võimalik, siis kindlasti külastaksin kõiki teisi ka.

Kogu pull kestis kaks päeva, kirjade järgi 10-18, aga pigem läks paar tundi üle ja umbes tunnine lõunapaus oli ka seal sees.

Tegevus toimus Crossfit’i gym’is nimega IronBox, Alfragide vallas või linnaosas vms.

Kuigi üldiselt Crossfit’i fänn ma väga ei ole, siis lahedad särgid olid neil seal küll meisterdatud.

Täiskasvanutele. #strongpeoplearehardertokill

Lastele.

Kuna tegin 17 vihiku lehekülge märkmeid, siis vast midagi põnevat ikka jõuab sealt ka teieni.

Panen siia umbes sündmuste järjekorras kirja erinevaid asju, vahepeal erinevas keeles, kuidas parem on. Mõnda asja täpsustan, mõnda mitte. Mõne maagilise-awesomeness-unicorn-ninja saladuse avalikustan, mõne mitte.

Kuna pildistada/lindistada ei tohtinud, siis väga palju visuaalset mul pakkuda pole.

Ido ütles, et “He’s about movement (of the human body)”.

Mainis ka, et lõpuks oleme pigem rohkem sarnased, kui erinevad, nt kasvõi tantsija vs tõstja.

Workshop tema jaoks oli mitte niivõrd vastuste andmise koht vaid rohkemate küsimuste tekitamise koht.

Sertifikaatide kohta ütles ta, et toob vetsust rulli paberit ja annab igale ühele ruudukese, see on teie sertifikaat. Ehk, et nendega võib perset pühkida. Sain aru, et see käis just selle kohta, kui lühikesed need koolitused tihti on. Palju sa ikka jõuad anda/saada vaid ühe nädalavahetusega.

Ta rääkis ka õpilase ja õpetaja suhtest ja kuidas see suund vahepeal muutub, siis kui õpetaja saab midagi õpilaselt õppida.

Essential, oli tema jaoks communication. Logiš onju, kus see poleks essential.

Õpetamisprotsessist rääkis ta nii, et õpetaja “walks you to the edge of the cliff”, aga sina pead sealt alla hüppama.

Tal on iga asja kohta reason, explanation ja process. See on ju väga hea ja nii peakski olema, tihti aga seda ei ole kuskilt näha.

Esimene osa oli handbalancing ehk kätel tasakaalu hoidmine.

“Let go of trying to find the balance.”

Tasakaalu kohta mainis ta Center of Mass’i, Surface of Support’i ja nende suhet, samuti sirgust ja jäikust. Ütles ka, et väga oluline on see, kuidas sa rebalansseerid end, et sellest enamasti ei räägita. Meie ka sinnamaani ei jõudnud, aga päris handstand workshop’il oleks seda osa ilmselt saanud.

“Start with the spine.”

“Take my arms or legs, but don’t take my spine.”

Lülisammas on keha orientaator või suunaja.

“Open the spine.”

Tegime ühe harjutuse, kus siis “selgroogu” sai lüli-lüli kaupa liigutatud. Mõnel tuleb see paremini välja, mõni suudab vaid ühes tükis seda liigutada. Liigutus/harjutus oli sarnane sellega, mida tehakse võibolla näiteks ka joogas ja pilateses.

“Spine is shit, movement is shit.”

Mingis kontekstis mainis, et tantsija suudaks joogat teha kenasti/lihtsalt, aga joogataja tantsida mitte. Ta ikka vahepeal võttis eri asjade kallal, tihti just jooga ja crossfit’i.

Tõi näite selja olulisusest läbi valu. “I have a headache” vs “I am backpain”. Ehk, et peavalu ei ole me jaoks väga tõsine teema, aga seljavalu küll. Käidud valukoolitusel (Fysioviis omal, Taavi Metsma juhtimisel. Võibolla kirjutan sellest ka millalgi) toodi ka näide, et kui meil pea valutab, siis me ei mõtle, et meil on seal struktuurselt midagi katki, aga seljaga tihti võibolla mõtleme just nii.

“Spine is freedom.”

“Do you sell what you have to sell?” – oli mainitud kontekstis, et inimesed (treenerid) pakuvad oma abi ikka vaid läbi selle, mida nad teevad, teisiti ju ei oskaks ka, mitte aga võibolla alati inimese vajadusi silmas pidades.

Mis juhtub, kui sa satud mitteneutraalsesse asendisse (lülisambaga)? Kas sa oled seal olnud? Oled sa seal tugev?

Kui “spine awareness” on suurem, oled paremini treenitav.

“McGill (Stuart McGill, lülisambaekspert Kanadast) and he’s clients are Homer Simpsons.”

Võimlejad saavad end vigaseks lõpuks.

Ido õde on ortopeediline kirurg ja väidetavalt maailmas ka päris tegija. Õe kooli ajal oli ido ka kõik samad õpikud läbi lugenud ja siis nad arutasid õega neid asju.

“Rest doesn’t work – replace with exercise.” Ido rääkis lugu, kus ta rööbaspuudel lollitades murdis oma väikse sõrme ja ei lasknud seda kipsi panna. Tegi seal mingeid asju, vaikselt aga pidevalt treenis ja liigutas ning sel ajal kui muiduinimesel oleks alles kips maha võetud, tegi tema juba sõrmedel kätekõverdusi jms.

Võta vastutus oma vigastuse eest, e pidev “rehab”.

Inimesed aga ei viitsi/taha/oska seda teha, nii topitakse nad kipsi, et asi hullemaks ei läheks.

“Everything is natural.”

“There is no correct way.”

Oluline on “movement options”. “I need all the options.”

“Yoga, powerlifting, gymnastics – is not movement.”

Mainis, et monkey’d ei saa puu otsas brachiate’ida, aga ape’id saavad. “Monkey bars” nimi peaks olema seetõttu “ape bars”.

Soovitas raamatut “Exuberant animal”.

Spine orienteerib meid, käed manipuleerivad asjadega ja jalad liigutavad (locomotion) meid.

“Want a handstand, can’t support air.”

Jooga kohta mainis veel, et “Yoga is not asana”. Tõi välja mingi raamatu ka, “Yoga body”.

“We are making ourselves disabled.” Mitteliikumisega siis.

“Can you sit, bro?” Kas sa suudad maas istuda istmikuluude peal, jalad ees sirged?

Can you lay down, bro? Kas sa suudad kõhuli olla, käed pea kohal maas ja rind maas?

Ühe paarisharjutuse ajal pidi tuharaid pidevalt n-ö palpeerima või kontrollima, et need oleksid korralikult aktiveeritud. Ta ütles, et kui sa ei palpeeri seda, siis “I will make you rub it.”

Kõhu sissetõmbamise kohta (nagu Pilateses vahel nt), “That’s why you suck”.

“Tight is easier”. Algul on (liigne) pinge vajalik, õpib kiiremini.

Ekstreemne “hollow” asend on kehv, tahame lihtsalt sirged olla (nt kätelseisus).

“More is not better, better is better.”

Mainis ka oma ema treenimist ja selle kohta leiab ilmselt mingeid klippe ka (ämbliku)võrgust.

Keegi küsis kätelseisu kohta, kuidas seal hingata. Vastus – “Enough to live”.

Ära asju liiga keeruliseks aja.

“Nice trainers are shit”, kes lasevad teha kehva tehnikaga asju ja kiidavad, kui asi on tegelikult shit.

Ma ei tea, mis see tähendab, aga mainis, et vist inimestel üldiselt on “Woody Allen grip”, ehk ilmselt nõrk. “Cannot bring a butterfly to orgasm”.

Kätelseisus mõjuvad kätele ja randmetele suured jõud, oleks tore kui sa oleks selleks valmis, aga enamus ei ole.

“Every arm is a story.”

Seina abiga siis kätelseis kenas joonduses, 10 min järjest, see on basic.

“Handstand has to be accessible. Like a fart.” Kui ma ilma soojenduseta seda teha ei saa, siis mul pole seda (I don’t have it).

Huvitav tidbit, ta soojendust liialt ei hinda. “Warm-up shouldn’t be a necessity.”

Peaks olema valmis “to walk to a freezer at 6 am, kick someone in the head”.

Miks me teeme asju?

“Let go of perfection”

“We take what we can” ehk me tekitame inimesele treeningefekti tema praeguste piiride sees ja ei aja liialt perfektsust taga.

“I can’t fix everything now.”

“Most patterns are faulty.”

Mainis “structure vs pain”, väike seos statistiliselt. #painscience

Sümmeetriast rääkides, “I have never seen two identical boobs … or testicles.”

“Asymmetry is interesting.”

Vigastus ja valu, see on see, kus tõmbame piiri.

“Are we not made to look at the sky.” Kaelasirutuse kohta.

Kui tuvi sulle pähe situks ja sa vaataksid üles, kas sa vigastaksid ennast?

Palju mainis “dosages” ja regressioone.

Mõnel vennal olid kätelseisu ajaks sidemed ja värgid ümber randmete. “I don’t wrap my joints with elastic tape, I wrap my joints with exercises.”

“Don’t ignore the pain.”

“Place, dose, time.”

“There is no right position.”

“One way – limiting.”

“Reps bring a lot of life in the area” – suure korduste arvu kohta (vigastustest) taastumisel nt.

Randme painutuse ROM ja jõud, “For when shit happens”.

“Sõltub palju ja kuidas sa mängida tahad.” Mis võimeid ja oskusi ning kui palju jõudu vaja on vastavate liigutuste, asendite jaoks.

Harjutuste koha pealt tegime siin u 5 erinevat harjutust läbi, mõni paarilisega, mõne üksi.

-Esimese nelja tunni lõpp-

Nüüd algas n-ö Movement Intelligence arendamise osa. Abiks oli võimlemiskepp või mõnel ka harjavars.

“Brain ROM”

Erinevad mõistatused e movement riddles. Tegime u 6 erinevat mõistatust/mängu.

“How many new movements did you learn last week?” No palju? null?

Eriti oluline oli faas 1, mõistatuste lahendamisel, see kus sa veel ei tea lahendust ja nuputad ja eksperimenteerid. Sellel on siis suurim kasu movement intelligence’ile.

Mainis, et (contemporary) tantsija õpib võibolla 400 uut liigutust päevas.

“High tech machines, low tech body.”

Movement education, lastele ja meile (täiskasvanutele).

“Fitness makes big engines.” Võrdles suuri põkke maadeldes 12 aastaste tüdrukutega. Et raam võib ju suur olla, aga funktsiooni väga pole.

“We are a weak animal.”

“Sound is the mark of inefficiency.” Näiteks pulgamängus pulka püüdes trampimine ja plätserdamine.

“You feel stupid, you grow.”

“Kui sul on küsimusi, siis see on hea.”

Pulgapüüdmismängus jäin mina paariliseta ja siis tuli mulle appi Ido assistant Odelia, tegime koos vist 3 erinevat raundi. Enne viimase raundi idee demo toetan mina siis kettahunniku vastu ja kuulen “Latvia, come here”, see oli Ido, kutsumas mind ette näitama. Kuna ma ei olnud pärit Latviast vaid üks teine koll oli, siis olin veidi segaduses. Ta kordas end, vaadates minu poole ja mina, nagu filmis, vaatasin enda ümber ringi, näitasin näpuga endale ja küsisin “Me?”. No siis ma parandasin teda, et tegu on Estonia’ga ja see jäi talle kenasti meelde ning ka demo oli edukas, kuigi ühte väikest challenge’it ma siiski läbi ei hammustanud.

Alustasime rippumisega lõdvestunult ja lisaks veel mõned variandid (need on välja toodud ka challenge lingis).

Ido’l on teile ka rippumise challenge.

“Do you even hang, bro?”

“Slow is smooth, smooth is fast.”

“If I can control little pieces…” Rääkides väiksemate liigeste heast kontrollist. See läheb kokku Andreo Spina lähenemisega, et pane liigesed funktsioneerima nagu (see) liiges peaks, siis töötavad ka komplekssemad liigutused paremini.

“Meticulous attention to detail.” Põhimõtteliselt on Ido pedant ja tehnikapede.

Mainis, et kõik võimlemisrõngaste spetsid on opitud ja võimlemises parim asi on basic’ud, ehk keha ettevalmistamine erinevateks koormusteks. Võibolla Iron Cross’i ja muid ekstreemsusi pole igal inimesel vaja teha.

Ape’ide käte pikkuse kohta mainis, et neil n-ö ahvidel on ülakeha ja käte pikkuse suhe sama nagu inimesel, aga jalad on lühikesed.

“Mobility is strength work in end ranges.”

Liikuvustreening on raske, füüsiliselt, sellepärast enamus tegelikult ei treeni liikuvust, kuigi nad ise võibolla seda arvavad.

Mainis Thomas Kurz’i raamatut “Stretching scientifically” ja, et sellel oli talle suur mõju, aga see on siiski nüüdseks ka osaliselt aegunud raamat.

-Esimese päeva lõpp.-

Päev kaks algas rahulikult, liigutasime veidi pead ja kaela, libistasime pigem. Küljelt küljele, edasi tagasi ja ringjalt.

Ehk siis pea liigutamine küljele (see on raskem kui edasi-tagasi), selliselt, et vaade jääb otseks ja pea ei kaldu kuskile. Võõras liigutus eks ja ilma peegli või tagasisideta enamus ilmselt arvavad, et oh see on lihtne, look at me go, aga hiljem selgub, et oled igatpidi viltu.

“Use it or lose it.”

Meie mitteliigutamine on kui “imaginary cast (kips)”.

Ido prefers honesty to modesty, honesty to niceness.

“Who do you listen to? How much do you listen to?”

Praktilisus.

“I suffer no fools.”

Käes on “The age of misinformation”.

Oluline on “The humbleness of knowing where I am”. Kuna inimesed tihti hindavad oma võimeid või teadmisi üle, siis on oluline olla n-ö kahe jalaga maa peal ja ka enda vastu nii aus kui võimalik.

Siis tegime rindkerega sarnaselt kui pea liigutamisega.

Mainiti ka, et inimene peaks tegelikult n-ö mätsutama, et see kombekas suu kinni söömine ei ole meile loomulik.

“Otsime n-ö vigaseid kohti ja süstime sinna liikumist.”

“More movement, more life.”

Rääkis lühidalt kaela ja lõualuude (mitte)liigutamise ja migreeni seostest.Nende väikeste libisevate pealiigutuste tegemisega olevat inimesed migreenidest lahti saanud.

Ja edasi läks erinevateks paarisharjutusteks, kus üks liigutas mingi kehaosa (käe, jala, pea jne) paarilise poole (temast kuskilt läbi) ja teine vältis seda. Tegime erinevaid variatsioone erinevate piirangutega.

“No contact, full intention of making contact. Create motion in the partner.”

“There is no stop, just tactics, solutions.”

“Play these games when your 70.”

Piirangute kohta harjutuses, “Take away freedom to create freedom”.

Mis oli väga huvitav, oli tema võrdlus selle paarisliikumise ja vestluse vahel.

See, kes alustab kehaosa liigutamist teise suunas oleks kui küsija ja tema liigutus küsimus, see, kes väldib, see vastab. Liigutaja peab olema aus, ta liigubki paarilisest läbi. Paariline peab aga vastama sobivalt. Kui ma liigutan oma pead tolli võrra sinu poole, siis sobiv ega vajalik vastus ei ole hundiratas või tagurpidisalto.

Meil kõigil on vaja “Someone to fucking listen.”

“We want to develop through the potential of contact.”

Umbes 20 minutit kestnud “liikumissuhtlus” oli ma arvan kõige võimsam kogemus (emotsioon) selle workshop’i jooksul, mida püüdsime MoM tiimiga Reebok Fitness Festivalil ka rahvale pakkuda. Muidugi väga palju sõltub sellest kui hea liikuja sa ise oled ja kui hea paariline sulle satub.

Vist nt joogaharjutuste kohta mainis korra selliselt, et “rehearsed fake mobility”.

Nagu kolmeselt pildilt (all) võib näha, siis Ido oli minust (177 cm, sirge seljaga 2.03) lühem ja ütles oma hetkekaaluks 67 kg.

Siia ilmselt sobib lugu nooremast Idost. Väidetavalt oli ta põkk ja kiilakas kunagi, üle saja kilo, bodybuilding noh. Siis aga noored võimlejad tüdrukud muutsid ta elu.

Oli siis Ido oma spordisaalis, ilmselt siis Iisraelis kunagi. Peale jõutrenni ja luusis hoones ringi. Põkk mineviku Ido sattus siis tüdrukute võimlemistunni juurde. Istus ja rüüpas oma valgukoksi ja vaatas. Tüdrukud tegid soojenduseks 20 lõuatõmmet, 20 püstolkükist kastile üleshüpet ja 20 stalder press’i (video all), võibolla midagi veel, aga selliselt mitu ringi. Ido siis proovis ka, aga ta ei saanud ennast korralikult stalder press’i algasendissegi, rääkimata jalgade õhku tõstmisest. Nii ta seal istus ja mõtles, et miks ta seda kõike (pumpamist) teinud on kui ta midagi ikkagi teha ei suuda. Kurb. Aga õpetlik. Nii tema teekond algas.

“Võimlemisrõngad – parim üldine tööriist ülakehale. Unstable, but not too much. They move to your weak spot.”

Tõstekang alakehale.

“Real people who can do stuff don’t look like Rambo.”

“Isolation – integration – improvisation” (3D Treening?)

5 pealthaardega lõuatõmmet rinnapuudutusega, võimlejatel viieaastase tase.

Kes suutsid selle ära teha läksid ühte gruppi, kes mitte, läksid teise.

Tegime seal mõned rõngastel lõuatõmbed false grip’iga, dips’e, rõngastel muscle-up’i transition faasi ja kuidas kellegi võimed lubasid, siis kas abiga muscle-up või iseseisvalt.

See kõik kokku oli selline tempokas ja küllaltki koormav workout.

Ego segab. Näiteks võtmast meil harjutuse lihtsamat versiooni, et treenida oma võimetele kohaselt. Tahame ju kõike kohe kiiresti juba eile.

“Let’s go Estonia!” kuulsin siis kui oma muscle-up’i transitioniga rõngastel ukerdasin.

“Expression, playfulness, freedom.”

“Mustrivahetus on koordinatsiooniprobleemi taga.”

“Dynamic stability in motion.”

Siin osas tegime erinevaid liigutusi ja liikumisi ja nende kombinatsioone, vahepeal passisime kükis ka.

10 min kükis istuda võiks olla lebo.

“Pain vs feeling. Feel whatever (valu mitte). Doesn’t matter.”

“Pause when most difficult. Ability of reversing actions, more control, freedom.”

Sisalikku tegime loomulikult ka.

Seinast seina ühel käel kätekõverdusega sisalik või selline nagu videos oli meie viimane treeningu/seminari osa.

Q & A osas rääkis ta mingist Muhhamed Khalifast (ei tea kas kirjutasin nime õigesti), kes tegeles põlve ristatisidemete mitteoperatiivse manuaalse raviga. 90 min vist ta seal kruttis põlve kuidagi, 500 euri ja side suutis ise uuesti end parandada e kokku kasvada. Kuti juurde pidi olema ulme järjekord ja telefonikõnedele vastas vaid vist tunni aja jooksul tööpäevadel. Üks Ido käsilane püüdis teda kuu aega kätte saada ja kui lõpuks sai ja mainis oma seljaprobleemi, siis sai ta vastuseks “I only do knees!” ja toru pandi ära.

Lõpetuseks siia teile grupipilt ja üks äge lugu, mille taustal Ido ja Odelia tegid oma ühe liikumisdemo.