Trenniblogi – McDonalds’i wrap, maod ja uni

Nädala esimesed päevad olid veel paar reisipäeva. Nagu poleks olnud juba piisavalt väsinud, tekitasime kolmanda veel, et korra Pärnus ära käia, uute elukate järgi.

Päev algas veel Portugalis, tatsasime veits ringi ja talusime ebameeldivaid ja kärsituid klienditeenindajaid kohvikutes. See oli trennivaba päev, aga mitte jalutamisvaba.

Õhtupoole liikusime edasi Milaanosse. Ainuke asi, mis hilja õhtul lahti oli, oli Mäkkdoonalds, seal sisestasin ühe mingi burgeri ja ka wrap’i.

Itaalias sai magatud täiesti pimedas toas, kuna akna ette käis mingi huligaanikaitse vms. Ukse alt vaid piilus veidi valgust sisse.

Kui juba une peale jutt läks, siis see on üks oluline teema. Kaalualandamise, vaimse võimekuse ja tervise jaoks üldse on uni väga oluline. Mõnikord enne toitumismuudatuste tegemist peaks hoopis une kestuse ja kvaliteedi üle vaatama.

Neid hüva une nõuandeid on mitmeid:

• Ära kasuta mõned tunnid enne magamaminekut arvuti/telefoniekraane.
• Kui kasutad, pane arvutile peale f.lux ja telefonile nt Twilight. Need tuunivad taustvalguse mõnusamaks.
• Maga jahedamas ruumis.
• Maga täiesti pimedas ruumis (rulood-värgid ees või silmaklappidega nt).
• Väga hilja, enne voodiaega ära pigem (palju) söö.
• Püüa saada vähemalt 7-9 tundi und. Inimeste vajadused siin on erinevad ja liiga palju und pole ka hea.
• jne

Natuke lisalugemist: http://www.precisionnutrition.com/hacking-sleep

Ise sihin vähemalt 7,5 tundi und. Magama lähen enamasti 22.00 või 22.30, ärkan 6-7 vahemikus. Mitte, et peaks kuskile minema, aga lihtsalt tahan ja meeldib (mõne jaoks vb) „vara“ ärgata. Siis on hea rahulik ja mõnus alustada kõige olulisemate asjade kallal töötamist.

Kasutan ka ekraanivalgustuse programme ja silmaklappe.

Kunagi proovisin ka erinevaid n-ö unedieete, millest mõni on päris ekstreemne, nendest tuleb millalgi eraldi postitus.

Aga uni uneks, jätkame teisipäevaga.

Trenni ei teinud, jalutasime veidi linnas ringi, kuni tuli aeg lennujaama sõita.

Kõht läks aga tühjaks ja kolmetunnine lend oli ees, kuskilt oli vaja süüa saada. Kõik kohad olid aga vaid saia täis, mõne juustu- või singiviiluga, mis oli ainult narrimiseks sinna saia vahele pandud.

Alustasime einestamist küll koogi ja muffiniga, aga lõpuks päästis päeva jällegi MäkkVräpp. Halleluuja!

Eestisse koju jõudes sai veel einestatud ja siis juba magama.

Tõe hetk kaalumisel saabus. Neli päeva ilma kaalumata oli möödunud ja seier jäi kaalul seisma numbritel 77,8. Mis oli sellele eelneva nädala target. No problem, nädala lõpupoole hakkas see ka vähenema.

Käisime siis korra ka Pärnus et madusid juurde tuua (see on täiesti normaalne).

Seal käisime mingis kohas söömas ja no nagu ikka tuleb nuriseda valgukoguse üle.

Liha oli vähe, aga siiski maitsev.

Sellel teemal jätkame laupäeval.

Kolmapäev oli ka trennivaba päev, mis tähendas, et nädala trennid pidin jätma viimase nelja päeva peale.

Ah jaa, Pärnu mingis raamatupoes täitsa olemas:

Alactic Capacity Intervals. Tegin neid sõudes, mis aga ei anna väga palju vatti, kuna lõdvestumisaega on palju. 10×10 sekundit, 90 sekundi pausiga. Sain suurendada seda mahtu viie korduse pealt, kuna sõudmine ei ole nii karm kui sprint.

Kui läbi sõudmise jätkata, siis peaks töö aega pikendama ja pausist näpistama.

Lävetreening. Tegin ühe kaheminutilise raundi ja seda taas läbi sõudmise. Pulsi ajasin üles joostes ja siis hüppasin sõudemasina peale. Läve pulss on sõudes veidi madalam ja intensiivsuse tunne ei ole ka päris sama, mis joostes.

Siuke uimane päev oli, et siin ka väga trenni ei toimunud. Küll veidi sai kodus liigutatud, kätelseisu jms.

Ma olen treeningut võtnud ikka nii, et see on süstemaatiline, ülestähendatud, soojendusega jne. Sellist lambist mingi hetk lihtsalt kuskil mingit harjutust teha on olnud mu jaoks imelik.

Samuti näiteks peale mingit spordiala trenni mingeid lõuatõmbeid teha või abs’e pumbata. Aga ilmselt see ei peaks nii olema ja proovin seda suhtumist ja oma lähenemist muuta.

Sest liikumine on tore ja tervislik.

Kuna polnud ammu näinud ja Ido seminarist ka mitte vestelnud, siis tegime ühistreeningu semu ja BJJ-kunn Ronaldiga (kellele ma ka ÜKE-kavasid koostan).

Trennikavas oli 2×6 min hüplemisi (Aerobic Plyometrics). Nende kahe seeria vahele tegin ülakeha Explosive Repeat’i ära plahvatuslike kätekõverduste näol, 6×12 sek, 40 sekundit pausi.

Ja kirsiks tordi peale lävemeetodit 2×3 min läbi jooksu. Ütleme nii, et see ei olnud kõige meeldivam ega lihtsam asi.

mordoten’i kommentaar, right?

Pärast tegime väikse eine. Tundub, et enamustes söögikohtades pakutakse liiga väikest valgukogust (vähemalt isastele) ja liiga suurt süsivesikute kogust, võibolla ka liiga väikest n-ö salatikogust. Muidugi saab ka osa järgi jätta või lasta lihtsalt vähem/rohkem asja taldrikule panna.

Lihtne nipp toitumise timmimiseks, tee oma süsikate (kartul, tatar, makaronid jms) kogus pooleks ja kahekordista oma n-ö salatikogus.

Õnneks Audentese Dailys saab liha juurde küsida ja salatit omavoliliselt taldrikule loopida.

Hommikul ärgates oli nädala treeningutest tegemata veel 1,66 trenni.

Peale edukat teist Master of Movement treeningut OMAklubis, tegin oma ülejäänud Explosive repeat meetodi harjutused, mis on kükist üleshüpped 24 kg pommiga ja plahvatuslikud inverted rows.

WTF nad seal teevad? Tule trenni ja saad teada.

Ja siis sattusin esmakordselt üldse ka joogasse (OMAklubis), mis oli täitsa meeldiv ja eriti sellistele, kes muidu pigem väga ringi rahmeldavad, niisama puised on või ei suuda lõõgastuda, soovitan küll mõnikord sellist tundi külastada.

Ah jaa, võimlemisrõngastel jõudsin ka hetke tegutseda, enne kui jooga juba pihta hakkas.

Kaalu keskmine eelmisel nädalal tuli 77,4 kg (sinna eesmärgi kanti). Viimati kaalusin umbes nii “vähe” siis, kui aastad tagasi veel puuris sai käidud.

Rasvaprotsent ka madaldus, 15,18% peale.

Sorry, aga ei olnud sel nädalal ka väga nälga kuskil. Samuti, mingeid magusaisusid või midagi sellist ka pole, no võta näpust.

P.S. Reebok Fitness Festivalil, sel laupäeval (24. september) on võimalik proovida ka Master of Movement elamust!