Trenniblogi – Movement X

Mis seis on?

Eelmise nädala challenge oli kolm reisipäeva viiest, mis jäid teemaks oleva nädala sisse. Nendel päevadel ei olnud ka kaalumisvõimalust, ehk et pidin ainult õigetele portsjonite suurustele lootma.

Kõik conditioning treeningud olid reedeks (väljalennu päevaks) juba tehtud, aga veelgi rohkem liikumist ootas alles ees.

Toitumine

Kui siiamaani oli toidukogustega ok, siis eelmisel nädalal tuli kätte see hetk, kus sai selgeks, et siit edasi peab portsjoneid juba selgelt kärpima hakkama.

Vajalik õhtune kaal 78,8 (hommikuks kaob umbes 1 kg) oli peale kolmandat toidukorda tihti käes või peaaegu käes.

Üks hommikusöök Portugalis, mille mu kaunis naine mulle valmistas. Leiva tegin ise.

Tundub tõenäoline, et algsed portsjonid (kirjeldatud esimeses postituses), kust toitumise timmimine hakkas, olid veidi liiga väikesed. Kuna tõsiseid muudatusi siiamaani ikkagi tegema pole pidanud ja kaal on vahepeal isegi liiga kiiresti (jah, selline asi on olemas) langenud.

Hommikuseks valguallikaks on tihti muna (koos kollasega, elame ohtlikult). Mingi hetk mõtlesin ja arvutasin üle, et ma kolmest munast ei saa piisavalt valku üheks söögikorraks, niisiis pidin munaga einetele veel valku lisama, näiteks kodujuustu näol.

Treening

Ido Portali seminar oli kindlasti eelmise nädala kõige eredam osa treeningust.

Sellest Movement X workshop’ist Lissabonis tuleb veel eraldi kirjutis, aga siinkohal võib mõnda asja juba mainida. Just treeningu koha pealt.

Planeeritud kestus oli kahel päeval kell 10-18, aga lõppes see pigem 20 paiku. See oli ka sündmuse kirjelduses olemas, et graafik võib muutuda ja nihkuda.

Kui lõunapausid välja arvestada, siis tegevus ja jutlustamine kestis umbes 8 tundi mõlemal päeval.

Õnneks ei saa öelda, et see kõik lihtne oleks olnud.

Tegevusi oli erinevaid: n-ö kätelseisu osa, sirgete käte jõud, liikumismõistatused, vabaliikumine paarilisega, kõverate käte jõud ja locomotion. Kõigi nende sisu selgitan juba spetsiifilisemas postituses.

Tegin ju ikkagi 17 lehekülge märkmeid ka.

Ido ja Odeliaga.

Koduseid treeningpäevi oli 4, sinna mahtusid ka neli uut meetodit.

Lävemeetodit tutvustasin endale algselt 2×2 min koormusega, eelmisel nädalal lisasin ühe kaheminutilise laksu veel ehk kokku kuus minutit.

Explosive repeat – oli 4×8 sekundit, 60 sekundilise pausiga. Sellest sai 6×10 sekundit, 50 sekundilise pausiga.

Aerobic plyometrics. Siin on käimas kerged hüpped. Viie sekundi jooksul umbes 10 hüpet, 25 sekundilise pausiga ja nii kokku 5 minutit. Eelmisel nädalal hüplesin 10 minutit.

Üks jõutreening oli ka, seal sutsu tõmbasin, surusin ja kükkisin ning jõutõmbasin (jep, uus sõna). Võimlemiselemendid jätsin seekord välja, kuna eeldasin, et neid saab Lissabonis teha. Erinevaid levereid mängu ei tulnud, aga käte peal sai küll veidi aega veedetud.

Ah jaa, ja keha keskosa vastupidavuseks tegin lihtsat vana head planku, Stuart McGilli soovitatud meetodi järgi.

Koos seminariga tuli nädalas liikumist kokku 15 tunni ringis, mis on päris korralik maht.

Threshold training

Ehk lävetreening või anareoobse läve treening.

Loe ka – Laktaat on sinu sõber.

Point on selles, et püsida pulsiga oma anaeroobse läve ligidal mingi aeg. “Meeldiv” boonus, mis teeb treeningu raskemaks on see, et pulss tuleb ju ka üles ajada, enne kui aeg käima panna, see tähendab, et mõnikord võib see üles ajamine olla rõvedam kui töö ise.

Kasutasin seda meetodit läbi jooksu, jooksin Poolamäe pargis ringi ja hingeldasin. See meetod paneb korralikult ventileerima.

Minu anaeroobne lävi on mõõdetud kunagi 179 löögi peale ehk treeningul hoiaksin seda u 174-184 vahemikus.

Kui kunagi sai tehtud viieminutilisi raunde näiteks läbi poksisparri, siis nüüd on see kaks minutit ka korralik pingutus.

Kui me saame anaeroobset läve tõsta ja/või arendada keha sel tasemel rohkem energiat tootma, paraneb ka vastupidavus.

Mida rohkem energiat sa toodad aeroobselt, seda vähem pead toetuma kiirelt ja karmilt väsimust tekitavatele anaeroobsetele süsteemidele.

Ühes maagilises raamatus (arva millises) pakub ühe korduse kestuse vahemikuks 3-10 minutit, ehk alustada võiks kolmest. See, aga võib olla vabalt liiga palju. Sellepärast alustasin isegi rahulikumalt ja kui näiteks mõni tennisist jookseb omadega juba alla minuti kokku, siis ilmselgelt tuleb koormusi ja alguspunkte individualiseerida.